Kommunikatiivne keeleõpe
Kommunikatiivne keeleõpe on meetod, mis võeti maailmas laialdaselt kasutusele 1960. aastatel. Selle kasutamise peamiseks eesmärgiks on suhtluspädevuse saavutamine. Kommunikatiivse keeleõppe kaudu arendatakse võrdselt kõiki keele osaoskusi – nii lugemis-, kuulamis-, kirjutamis- kui ka kõnelemisoskust.[1]
Kommunikatiivse keeleõppe metoodikas on väga tähtis kasutada niisuguseid materjale ja ülesandeid, millega õppijad puutuvad kokku igapäevaelus.[2]
Kommunikatiivse õppe tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Kommunikatiivse õppe viis põhijoont:
1) peamine rõhuasetus on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel;
2) õpetuses kasutatakse autentseid tekste;
3) õppija tähelepanu juhitakse mitte ainult keelele, vaid ka õppimisele kui protsessile;
4) keeleõppe rikastamiseks kasutatakse õppija isiklikke kogemusi;
5) õpitut püütakse seostada keele kasutamisega ka väljaspool keeletundi.[3]